Tagasiside

Püüdsin aktiivne olla ja ka teiste blogisid lugeda, kommentaare jagasin vajatud hulgal. Ma pole väga harjunud arvuti kaudu oma arvamust avaldama. Väga huvitav oli näha teiste lähenemist ülesandele. Tavaliselt lugesin neid  siis, kui olin teinud enda ülesanded ära. Muul ajal väga blogisid ei uurinud.

Minu õpiharjumused ja -oskused aitasid läheneda ülesandele loogiliselt ning teostada neid enam-vähem õigeaegselt. Ühel korral siiski jooksid kõik töised, perekondlikud ja koolialased tegevused kokku ja jäin postitamisega hiljaks.

Väga hea oli lugeda ka teiste kommentaare enda ülesandele ja saada teada, mida teised hindavad ja mida võiks veel teha.

Raske on öelda, mis väga hästi läks. Mulle isiklikult väga meeldis juttu illustreerida piltidega ja ka 7. ülesanne oli selline loomingulisem ja meeltmööda. Tegelikult oli ka põnev kogeda õppimist blogi vormis, sest seda pole ma varem  kunagi teinud. Sain juurde uusi kogemusi.

Alguses oligi hirmutavaks blogi tegemine, kuid tagantjärele polnud sugugi hull.

Kuna olen pidevas ajapuuduses, siis internetipõhine õppimine annab rohkem ajalist vabadust. Siiski on mul veel arenguruumi oma aja planeerimisel, et mitte tähtaegadega hiljaks jääda.

7. Ülesanne

7. Ülesanne

Progresseeruv lihaste lõdvestamine

Progresseeruv lihaste lõdvestamine on süstemaatiline tehnika, mille abil võib saavutada sügavat lõdvestumist. Erinevate lihasgruppide pingutamine ja lõdvaks laskmine üle kogu keha tekitab täieliku lõdvestumise, mis aitab leevendada mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. Progresseeruv lihaste lõdvestamine aitab eriti nende inimeste puhul, kelle ärevus on tugevalt seotud lihaspingega. 

Selle meetodi looja doktor Jacobson on öelnud: " Ärev meel ei saa lõdvestunud kehas eksisteerida."

Progresseeruva lihaste lõdvestamise puhul pole ühtegi vastunäidustust, välja arvatud juhul, kui lihased, mida tahetakse pinguldada ja lõdvestada, on vigastatud.

Pinguldatakse ja lõdvestatakse järjest keha kuusteist erinevat lihasgruppi ja kogu harjutuse kestel keskenduge sellele, mis toimub. Koht, kus harjutusi tehakse, peab olema vaikne ja mugav ning keegi ei tohiks segada. Tegelege lõdvestamisega tühja kõhuga ja võtke endale mugav asend. Pange selga mugavad riided ning eemaldage üleliigsed aksessuaarid. Väga oluline on  võtta passiivne, eemalolev hoiak- lasta end vabaks.

Pinguldage ja lõdvestage iga lihasgruppi üks kord umbes 10 sekundi jooksul ja seejärel laske lihased järsult lõdvaks, lõdvestuge vähemalt 15-20 sekundit, enne kui uue lihasgrupi juurde suundute.

Põhiharjutusi on umbes 20, kuid toon siinkohal välja lühendatud versiooni- 7 harjutust, mis sobib kasutada, kui tekib tunne, et ärevus hakkab kasvama.

1. Suruge käed rusikasse. Hoidke 10 sekundit ja seejärel laske lahti 15-20 sekundiks.

2. Pingutage oma biitsepsit, tõmmates käsivarred üles õlgadeni ja mõlema käsivarrega muskleid paisutades. Hoidke 10 sekundit ja seejärel lõdvestage 15-20 sekundit.

3. Pingutage lihaseid oma otsaesisel, tõstes kulmud nii kõrgele kui saate. Taas hoidke 10 sekundit ja lõdvestage 15-20 sekundit.

4. Pingutage silmaümbruse lihaseid, surudes silmalaud tugevalt kinni. Hoia 10 sekundit ja lõdvesta 15-20 sekundit.

5. Pingutage oma kuklalihaseid, lükates pea kaugele taha, nagu tahaksite peaga selga puudutada. Keskenduge ainult kaelalihaste pingutamisele. Kui kael on väga pinges, korrake seda harjutust. Hoia 10 sekundit ja lõdvesta 15-20 sekundit.

6. Pingutage õlgu, tõstes need üles, nagu tahaksite nendega oma kõrvu puudutada. Hoia 10 sekundit ja lõdvesta 15-20 sekundit.

7. Pingutage lihaseid abaluude ümber, lükates abaluud taha, nagu tahaksite neid kokku suruda. Kui ülaselg on väga pinges, korrake seda harjutust. Hoia 10 sekundit ja lõdvesta 15-20 sekundit.

Lisan siia ka väikese lihtsa skeemi, mis samuti sobib kasutamiseks.

Siit leiate video, kus  näidatakse ka lihaste lõdvestamise tehnikat:

http://www.youtube.com/watch?v=9x3tl81NW3w

Kasutatud allikad:

Bourne, E. J. Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat. 2007. Kirjastus Pegasus OÜ

Relaxing Techniques for the classroom. http://asdresources.wordpress.com/strategies/relaxation-techniques-for-the-classroom/ (24.03.2015)

Ülesanne nr.5

5. ÜLESANNE- SALLY JUHTUM

Olukord	Häirivad mõtted	Tunded	Mõtete vaidlustamine
Hirm kõige ees, eelkõige töökoosolekutel sõna võtmine ja oma arvamuse avaldamine. Raskused seltskondlikes olukordades. Hirm ja kartus minna peole või kohtama. Ma ei tea mida teha meeste seltskonnas. Soov olla abielus, luua perekond	Mul pole aimugi, kuidas reageerin uutes olukordades. Hakkan endas kahtlema. Ma häbistan ennast või ütlen midagi valesti. Ma ei tea, kuidas inimestega käituda. Mul tuleb hirmuhigi, kui mõtlen seltskondliku olukorra peale. Naine ei tohi olla pealetükkiv. Meeste seltskond on hirmutav. Ma peaksin olema abielus. Ma ei tunne lähedust temaga.	Kahtlev, ebakindel, hirmul, ebamugav Mahasurutud, hirmul, ebakindel, kartlik Üksildane, rahulolematu, ebakindel, murelik, kurb	Miks ma arvan, et teised reageerivad negatiivselt ? Miks ma kardan uusi olukordasid? Miks ma arvan, et see mida ütlen, on vale ? Miks ma arvan, et ei oska teistega käituda? Miks mind hirmutab seltskondlik olukord ? Miks ma arvan, et naised ei tohi initsiatiivi üles näidata?  Miks meeste seltskond hirmutab mind ? Miks ma arvan, et peaksin olema abielus?  Miks ei tunne ma oma sõbraga piisavalt lähedust?

Neljas ülesanne

1. video- nimeta vähemalt 5 sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtet, arvamust või hinnangut

• Inimesed hindavad mind negatiivselt ja peavad mind naeruväärseks. Hirm, mida teised ütlevad minu kohta.
• Ma ei suuda kellelegi otsa vaadata, ma muutun higiseks. Mind tabab elu ja surma küsimus, paanika.
• Kui ma ei vasta, siis ei pea ma rääkima ja ma loodan, et tähelepanu enam mulle ei pöörata. Ma tahan, aga ei suuda rääkida.
• Ma kompenseerin oma hirmu ja ärevust tehes pööraseid ja ekstreemseid tegusid
• Ma teen oma elus turvalisi, ohutuid valikuid, et mitte sattuda minu jaoks ärevasse olukorda. See on mõjutanud kõvasti senist elu.

2.video- märksõnad abistamisprotsessis

• Aktiivne kuulamine
• Füüsiliste sümptomite jälgimine
• Keskendumine tunnetele
• Tunnete, mõtete peegeldamine
• Paluda kirjeldada ärevust tekitavaid olukordasid ja tundeid. Joonistada neid samuti.
• Lõõgastustehnikad-hingamisharjutused

3. video- kuidas terapeut abistas patsienti

• Terapeut kasutas aktiivset kuulamist.
•  Palus patsiendil selgitada ja kirjeldada täpsemalt, et saaks paremini abiks olla, tegi vastavaid märkmeid.
•  Keskendus olulisele, mis patsienti vaevab ja tegi kokkuvõtteid.
•  Lisaks oli terapeudil silmside patsiendiga, kehakeel äratas usaldust.

4.video- ärevushäiretega inimese mõtete muutmine

• Lõõgastavad hingamistehnikad
• Probleemide ja hirmude kirjeldamine
• Negatiivsete mõtete vaidlustamine
• Paari hirmutava mõtte analüüsimine
• Tõendid poolt ja vastu, et hirmutav situatsioon võib juhtuda- palutakse patsiendil ise mõelda. Kui tõenäoline see on ?
• Selgitada,tagasisidestada kui tõenäoline see tegelikult on, milline võiks olla olukorra positiivne lahendus
• Kodutöö- mõelda, mis juhtuks, kui tegelikult leiab aset sündmus, mida väga kardad. 
• Tulevikus võiks teha ja kogeda seda, mis väga hirmutab, aitab saavutada kontrolli ärevuse üle.
• Leppida kokku uus aeg

5.video- terapeudi peegeldavad vastused

• Sa pole kindel
• Sa oled ikka mures, kuigi testid ja eelnevad arstid kinnitasid, et muretsemiseks pole põhjust, kõik on korras

Kolmas ülesanne

Õe töös esineb kindlasti hulganisti erinevaid situatsioone, mis võivad patsientidel ärevust põhjustada. Ühe näitena võib tuua enda kogemustest puberteedieas patsiendi, kellele tuli paigaldada kanüül. Patsienti tabas hirm ja paanika ning suur kartus antud protseduuri ees, ta muutus kahvatuks ja värises.

Rahulikult selgitasime talle, et see on vajalik protseduur ja meil on vaja seda teostada. Uurisime täpsemalt, mis antud protseduuri juures hirmutab ning andsime talle aega harjuda selle  mõttega. Tuimestuseks panime peale ka  Emla kreemi. Mõne aja pärast uuesti vesteldes õnnestus ta protseduuri tuppa saada. Soovitasime tal mitte vaadata ning katsusime võimalikult kiirelt tegutseda. Hiljem kiitsime ja panime sideme, et ei põhjustaks asjata hirmu.

Abiks võib olla ka hingamisharjutustest ning mõtete juhtimisest meeldivamatele teemadele.

Kindlasti on inimesel, kellel ei esine ärevushooge, raskem aru saada probleemi tõsidusest. Täpselt ikka ei kujuta ette seda tunnet, mis valdab ärevushoo ajal. Raskeks vast teebki see läbirääkimiste osa, kus tuleb inimest veenda ja rahustada. Peab olema kannatlik ja pühendama aega ning tähelepanu. Aga tihtilugu ei pruugi aega väga palju olla.

Teine ülesanne

Kirjeldan mudelit nr.2

Mulle tundub, et tegu on sotsiaalärevushäirega ja püüan seda siis selgitada.

Tegu on olukorraga, kus inimest ootab ees tähelepanu keskmes olek (esinemine, ettekande tegemine, eksam), suhtlemisolukord või viibimine koos rahvahulkadega ja sellega kaasneb hirm häbi- või piinlikkustunde ees.  

Selline hirm on palju tugevam kui tavaline ärevus, mida tavaliselt võib enne esinemisolukordasid tunda. Hirm võib ulatuda isegi paanikani välja.

Tavaliselt inimene kardab, et ta ütleb või teeb midagi, mille põhjal peetakse teda nõrgaks, rumalaks. Sellises olukorras olek põhjustab negatiivseid automaatmõtteid- et ta pole midagi väärt, keegi ei hinda teda ja teda hakatakse naeruvääristama. 

Kehalistest nähtudest kaasnevad hirmutavas situatsioonis punastamine, suukuivus, südamekloppimine, käte värisemine, higistamine, iiveldus ja urineerimistung.

Tavaliselt hakatakse vältima hirmutavaid olukordi ja sellepärast võivad kannatada igapäevane elu ja suhtlemine.

Esimene ülesanne

Tervitused !

Minu esimene ülesanne sai teostatud SlideShares. Kuna kasutan seda programmi esimest korda, siis loodan, et ikka õnnestus ja katsun siia siis lingi paigutada.


http://www.slideshare.net/Balenciaga13/traumajrgne-revushire


Olin suutnud ravi poole välja jätta :) Kuid paigutan selle siis siia, kuna ei osanud slaide enam muuta.

Ravivõimalused posttraumaatilise stresshäire korral:

• Lõdvestusharjutused
• Kognitiivne teraapia
• Eksponeerimisteraapia
• Ravimid
• Tugirühmad
• Hüpnoteraapia

Meeldivat lugemist !